Eksistentsiaalne kriis võib tekkida igal meie elu perioodil, eriti kui see periood on seotud mingisuguse tugeva emotsionaalse šokiga ning tavapäraste väärtuste ja tähenduste kaotamisega, millega inimene varem elas.
Sel perioodil hakkab inimene esitama sügava eksistentsiaalse iseloomuga küsimusi: "Mis on minu elu mõte?", "Kuidas see maailm ilmus?", "Kas looja Jumal on olemas?", "Kas on elu pärast surm? " Ja kuna vaevalt on võimalik leida ühemõttelist ja rahuldavat vastust sellistele filosoofilistele küsimustele, saabub kriis, kus inimene kogeb ärevust ja psühholoogilist ebamugavust ning kaugelearenenud juhtudel isegi depressiooni.
Te olete eksistentsiaalses kriisis, kui:
- mõista, et su elul pole mõtet
- mõtiskle enda surelikkuse, surmajärgse elu üle ja need mõtted kummitavad sind
- tunda end eraldatuna ja üksikuna
- teil on desorientatsioon, ärevus, depressioon, agressiivsus, meeleolu kõikumine,
- jälgida muutusi suhtluses ühiskonnaga, erialases tegevuses, motivatsioonisfääris
Sellesse olekusse sattudes hakkavad mõned inimesed vastuseid otsima religioossetest raamatutest ja Internetist, eriti võivad meeleheitel ja haavatavad inimesed sattuda sekti või asotsiaalsesse rühma. Kuid selline tee on määratud hävitavatele tagajärgedele. Selleks, et kriisist välja tulla uue, konstruktiivse seisukohaga enda ja ümbritseva maailma suhtes, peate teadma mõningaid tõhusaid põhimõtteid selle ületamiseks:
- Jälgi oma mõtteid, ära lase neil sind enda valdusse saada, ikka ja jälle tekitavad ärevustunnet ja ärevust. Niipea kui märkate, et see on juhtunud - hajuge tähelepanu, suunake kogu oma tähelepanu ja energia mõnele tegevusele. Ideaalis leidke tegevus, mis teid nii vaimustaks, et kogu negatiivne energia suunatakse sublimatsiooni tüübi järgi sellisesse tegevusvormi, mille vastu olete kirglik.
- Mõelge kriisi positiivsele küljele, kvalitatiivselt uute muudatuste tekkimisele, mis moodustavad iga kriitilise perioodi tähenduse. Just tema võib viia inimese jaoks evolutsiooniliselt vajaliku korra psüühika ja teadvuse muutumiseni.
- Kokkuvõtteks võib öelda, et edukaks ja pöördumatuks väljapääsuks eksistentsiaalsest kriisist on vaja lahendada kõik teid puudutavad küsimused. Sügavalt enda sees mõistke, et hiljem, kulutades oma elu sellistele mõtisklustele, mis põhjustavad ainult ärevust, ja üheselt mõistetavaid vastuseid, millele te vaevalt leiate, jätate puudu täieõigusliku oleviku hetkest.
