Pikka aega ümbritsesid meditatsiooni müstilised ja salapärased kuulujutud, sest meditatsioonipraktika on paljude religioonide alus. Meditatsioon on aga kasulik mitte ainult hingele, vaid ka inimese vaimsele ja füüsilisele tervisele.
Paljud meie keha haigused pärinevad peast. Selliseid haigusi nimetatakse psühhosomaatilisteks. Suurenenud ärevushäirega inimene, kes kogeb pidevalt stressi ja emotsionaalset stressi, haigestub palju tõenäolisemalt. Mediteerimise praktiseerimine võimaldab teil ennast ja oma emotsioone tundma õppida, mõnda aega isoleerida ennast välistest probleemidest ja stressist. Inimene kontrollib oma mõtteid ja teadvust, keskendudes ainult positiivsele meeleolule ja negatiivsuse puudumisele.
Meditatsiooni praktikas on hingamisel suur tähtsus. See peaks olema sügav, mõõdetud. Meditatsiooni ajal toimuv hapnik täidab kõiki keharakke, küllastab aju. See võimaldab teil normaliseerida südame löögisagedust ja parandada keha gaasivahetust.
Meditatsioon aitab tõsta inimese jõudlust, parandada tema kognitiivseid funktsioone. Meditatsioon on inimese aju ja teadvuse kiire laadimine. See aitab teil oma mõtted lühikese aja jooksul korda teha ja töödelda suures koguses teavet.
Meditatsioon aitab suhtlemisel, sest teades iseennast ja oma mõtteid, muutume teiste inimeste emotsioonide ja kogemuste suhtes tundlikumaks. Meditatsiooni harrastaval inimesel on palju vähem tülisid ja konflikte. Tema mõtted on alati positiivsed ja lahked ning ta püüab neid mõtteid teistega jagada.
Meditatsioon aitab murda barjääre keha ja vaimu vahel, vabaneda negatiivsetest mõtetest ja saavutada täielik harmoonia iseendaga.
