Kogu elu külastab häbitunne iga inimest mitu korda. Ja kui mõne inimese jaoks on see tunne üürike ja kiiresti unustatud, siis teiste jaoks muutub see kinnisideeks ja rõhuvaks. Häbitunde pidev olemasolu takistab inimest täielikult arenemast, suhteid ümbritsevate inimestega loomast ja isegi normaalset elu. Millist rolli mängib häbi inimese psüühikas?
Kui inimene tunneb oma tegude, mõtete või tegude pärast pidevat häbi, toimub isiksuse asendumine. Häbi mängib reaalsuse psühholoogilises tajumises otsustavat rolli, seeläbi muutub inimene ebakindlaks. Selline inimene ei tea sageli, mida ta tegelikult tahab, ja tajub isegi oma emotsioone ebaadekvaatselt.
Võimetus väljendada oma tundeid ja emotsioone, mille pärast seda "loomulikult" häbenetakse, viib inimese sotsiaalse isolatsiooni. Selline inimene ei suuda luua suhteid välismaailmaga nii isiklikus elus kui ka tööl. Häbitunne ei saa ühe hetkega üle jõu käia, selline psühholoogiline probleem juhib lugu lapsepõlvest.
Vanemad püüavad häbitunde kaudu muuta lapse sõnakuulelikuks, arvestamata sellise kasvatamise tagajärgi. Väike inimene häbeneb halbu hindeid ja käitumist ning isegi enda haigusi, sest need ajavad vanemad pahaks. Aja jooksul muutub häbitunne lapsele vajalikuks ja üsna tuttavaks. Vanemad asendavad vajaliku armastuse ja mõistmise pideva häbitundega. Laps hakkab vanemate armastust tajuma ainult alatuse prisma kaudu. Lõppude lõpuks lõpetavad täiskasvanud jantide näägutamise alles pärast alatut meeleparandust.
Täiskasvanuikka minnes kannab see tunne inimese isiksusele hävitavat energiat. Häbitunne takistab inimesel ise olemast, igasugused eluavaldused lükatakse tagasi ja kritiseeritakse, mis viib ummikusse. Inimese psüühika täielikuks toimimiseks nõuab kõiki tundeid, sealhulgas häbi. Põgus häbitunne kaitseb ja toetab inimese psüühikat. Seetõttu on nii keeruline olla ühekordse ja püsiva häbi piiril.
Enda ja ümbritseva reaalsusega kooskõlas elamiseks peab inimene teadma ja õigesti tajuma kõiki oma psüühika tunnuseid. Teadlikkus elu peamistest aspektidest, mille pärast on häbi, ja õige töö nende kõrvaldamiseks aitab areneda harmooniliselt ja tunda end täisväärtusliku ühiskonnaliikmena.
