Aiateraapia (aiateraapia) on teatud tüüpi psühholoogiliste ja füüsiliste puuete ennetamine ja rehabilitatsioon taimede abil.
Aiateraapia on halvasti uuritud nii psühholoogia kui ka meditsiini valdkond. Siiski on juba leitud seos inimese aiandustegevuse kasutamise ja tema vaimse tervise paranemise vahel.
Aiateraapia tunnid toimuvad vastavalt botaanikaaedades, aga ka muudes taimestikurikastes kohtades. Taskukohane aiandus võimaldab inimesel laiendada oma piire, vabaneda tõketest, mis tema teele jäävad. Aianduse algus tähendab juba seda, et inimene on liitunud ühiskondlikult kasulike tegevustega. See võib olla esimene samm selle kohanemiseks ühiskonnas.
Paljud erinevad taimeliigid aitavad stimuleerida ja arendada inimese sensoorset meelt, nende puutetundlikkust. See on füüsilise puudega inimeste, puuetega inimeste jaoks väga oluline. Kõik need visuaalsed pildid, mis ümbritsevad inimest aias, avaldavad kasulikku mõju tema sisemisele psühholoogilisele seisundile.
Uue taime kasvatamise oskus annab inimesele lootust ja usku heasse. Ilmub motivatsioon edasiseks tegevuseks. Lille tervislik kasv annab inimesele enesekindluse, suurendab tema enesehinnangut.
Aiateraapia aitab ka inimese tunnetuslikus sfääris. Taime surma vältimiseks on vaja õppida, kuidas teda hooldada. Uute teadmiste omandamisega arendab inimene intelligentsust, treenib mälu, õpib suunama oma tähelepanu õiges suunas.
Üldiselt vähendab aiandus stressi miinimumini, leevendab depressiooni ja agressiivset käitumist. Õues viibimine on alati kasulik nii füüsilisele kui ka vaimsele tervisele.
