Obsessiivsed seisundid ehk foobiad, nagu neid ka nimetatakse, on tänapäeva ühiskonnas väga levinud nähtus. Neid on rohkem, seda suurem on metropol, kus inimene elab. Paljud inimesed ei saa isegi aru, et nende hirm on põhjusetu. Foobiad algavad sageli lapsepõlves või noorukieas ja neist saavad elu pidevad kaaslased. Kuid nende kohalolek häirib sageli sündmuste normaalset tajumist ja täielikku elu nautimist.
Juhised
Samm 1
Foobiad on püsiv obsessiivne hirm, mis avaldub küll intensiivselt, kuid ei ole ratsionaalne, sest puudub seos tegeliku olukorraga, vaid ainult selle tajumisega. Obsessiivseid sundmõtteid on mitut tüüpi. Näiteks fobiad, mis on seotud kinnise või avatud ruumihirmuga. Üsna suur protsent hirmudest on igasugune sotsiaalfoobia, näiteks hirm naeruvääristamise ees, avalik esinemine, hirm punastamise ees, võõra inimesega rääkimine, lähedase või lähedase kaotamine jne.
2. samm
Avalik arvamus võib põhjustada hirmu ravimatu haigusega nagu vähk või AIDS (nosofoobia) nakatuda. Vanematel inimestel või eluohtlikel töökohtadel töötavatel inimestel pole surmahirm (thanatofoobia) haruldane. Seksuaalfoobiad, nagu hirm defloratsiooni ees, impotentsus, intiimne läbitungimine ja teised, põhjustavad tõsiseid psühholoogilisi ja mõnikord ka füüsilisi kannatusi. Hirm lähedaste või iseenda kahjustamise pärast on sageli omane ühele pereliikmetest, kes on pikka aega rõhutud ja alla surutud.
3. samm
"Kontrastsed" foobiad seisnevad hirmus teatud kohas või ühiskonnas hukka mõistetud teo sooritamise ees, mis muudab inimese halvaks. Samuti juhtub, et inimene kardab oma tegusid karta ja ta ise ei tea, milliseid ja miks. Need on nn foobiate foobiad.
4. samm
Võimalik oleks mitte keskenduda erinevatele obsessiivsetele seisunditele, kui mitte paanikahood, millega nad sageli kaasnevad. See on kiire südamerütm ja õhupuudus, mis võib õigeaegselt blokeerimata põhjustada nii südameataki kui ka lämbumist.
5. samm
Kui teil tekivad sellised aistingud ja teil on mõte, et teie hirmu põhjus pole mitte reaalses sündmuses (teie poole jooksev hull koer, suure kiirusega teed ületav auto, lift laguneb), vaid hüpoteetiline võimalus, et midagi läheb valesti, on teie jaoks mõned lihtsad reeglid.
6. samm
Paanikahoo korral tehke tugevad lühikesed hingetõmbed läbi nina ja aeglased hingamised suu kaudu vähemalt 8–10 korda. Nii saate tagasi põrgata ja hinnata tegelikku ohtu ning seejärel käituda vastavalt vajadusele.
7. samm
Mõnel juhul võib kunstiteraapia kasutamine aidata hirmuga võidelda. Näiteks joonista oma hirm paberile või kirjelda seda märkmiku lehel. Öelge, mida täpselt kujutate, vähemalt iseendale. Seejärel põletage või rebige oma "koletis" (hävitage mis tahes meetodil, mida soovite). Pärast seda tunnete end kindlasti palju õnnelikumana.
8. samm
Radikaalne meetod oma foobiate vastu võitlemiseks on nende majutamine. Näiteks minge kaljuronimisse või paraplaanile, kui kardate kõrgust; viibige perioodiliselt pimedas, kui ta on teie "deemon"; hakka tuletõrjujaks ja päästa inimesi tulekahjude eest, kui kardad tuld.
9. samm
Kui te ei saa hirmudega ise hakkama, kuid tunnete, et need segavad teid, pöörduge spetsialisti poole, kes tegeleb juba põhjalikumalt teie obsessiivsete seisundite põhjustega, sest need on sageli jäämäe tipp ja sügavate juurtega.
