Iga inimese teadvus pakub suurt huvi elutunnetuse individuaalsetele omadustele ja vaimsetele reaktsioonidele praegusele reaalsusele. Tuhandeid aastaid on maailma parimad filosoofid andnud inimteadvusele erinevaid hinnanguid.
Aristoteles
Aristoteles (384-322 eKr) - Vana-Kreeka filosoof, Platoni õpilane ja Aleksander Suure mentor usub, et inimteadvus eksisteerib ainest eraldi. Sel juhul on teadvuse kandjaks inimese hing. Hingetöö, s.t. teadvus on Aristotelese sõnul jagatud 3 tegevusvaldkonnaks: taimne, loomne ja ratsionaalne. Köögiviljade teadvussfäär hoolitseb toitumise, kasvu ja paljunemise eest, loomade teadvus vastutab soovide ja aistingute eest ning intelligentsel hingel on võime mõelda ja reflekteerida. Ainult tänu inimteadvuse intelligentsele osale erineb indiviid loomadest.
Bonaventure Giovanni
Bonaventura Giovanni (1221-1274) - keskaja filosoofiliste ja religioossete kirjutiste autor. Oma traktaadis „Hinge juhend jumala juurde” ütleb Giovanni, et inimhingel on püsiv valgus, milles säilitatakse kõigutamatuid tõdesid. Mõiste põhineb arusaamal kõigest olemasolevast ainult olemasolevate teadmiste põhjal. Jumala pilt on inimese hinges ja teadvuses nii palju, kui ta on võimeline oma elus jumalikku tajuma. Inimteadvus mõistab ise kohut ja seadused, mille alusel kohtuotsuseid tehakse, on esialgu hinge sisse trükitud. Eelkõige juhib inimese teadvust ja hinge soov saavutada õndsus.
Pico della Mirandola
Pico della Mirandola (1463-1494) oli renessansi haritud aristokraat ja filosoof. Oma kirjutistes märgib ta, et inimteadmised, mida nimetatakse ratsionaalseteks, on tegelikult üsna ebatäiuslikud, kuna on ebastabiilsed ja kipuvad perioodiliselt muutuma.
Diderot Denis
Diderot Denis (1713-1784) - prantsuse materialistlik filosoof ja ateist. Oma teostes „Inimesest. Keha ja hinge ühtsus”Denis märgib, et kui inimene tunneb end tervena, ei pööra ta tähelepanu ühele kehaosale. Inimelu võib filosoofi sõnul jätkuda ilma ajudeta; kõik elundid saavad töötada iseseisvalt ja tegutseda eraldi. Kuid inimene ise elab ja eksisteerib ainult aju ühes punktis - seal, kus tema mõte on olemas. Samal ajal esindab inimteadvus sellist keerukat, liikuvat ja tunnetavat olendit, kelle mõtteid ja tundeid pole võimalik ilma kehata seletada.
Arthur Schopenhauer
Arthur Schopenhauer (1788-! 860) - saksa mõtleja ja irratsionalismi rajaja. Filosoof nimetab inimteadvust inimteadmise üheks salapärasemaks nähtuseks. Inimese keskmes on Schopenhaueri sõnul tahe, mis domineerib intellektis. Teadvus on tihedalt seotud maailma ja loodusega, suutmata eralduda asjade tervikust ja neile vastu seista. See ei suuda maailma ise mõista ja olla objektiivne. Teadmised surmast ja inimlikest kannatustest annavad intellektile tõuke metafüüsilistele mõtisklustele ja maailma mõistmisele. Kuid nagu Schopenhauer märgib, pole kõigil inimestel tugev teadvus ja hinge metafüüsiline vajadus võib olla üsna vähenõudlik. Metafüüsika abil mõistab mõtleja kõiki oletatavaid teadmisi, mis ületavad võimaliku kogemuse piire.
