Kõik on keskeakriisi all. See on seotud eluväärtuste, eesmärkide, tähenduste ümberhindamisega. Psühholoogid ütlevad, et te ei peaks kriisi kartma. Kasvõi lihtsalt sellepärast, et see, nagu iga teine kriis, möödub. Kuid ikkagi, kuidas keskealine kriis kõige väiksemate kaotustega üle elada?
Juhised
Samm 1
Ära vaata tagasi ja ära arvesta elatud aastaid. Kas tunnete oma igapäevaelus paigalseisu? Peaksite õppima midagi uut: tennist mängima, autot juhtima, sööma söögipulkadega idamaist toitu. Lõpuks võtke ette maal või ooperivokaal. Näiteks Euroopas astuvad paljud inimesed, kes on elanud kuni pensionini, õppima ülikoolidesse ja õppima ülikoolides, et lõpuks unistanud elukutse omandada. Edasi - see on ainus õige kriisivastane programm.
2. samm
Ära pane oma soove ja unistusi hilisemaks. Pole vaja ennast veenda: lapsed kasvavad suureks, siis hakkan spordikeskuses käima; esialgu teenin raha eluaseme jaoks ja siis lähen Kanaari saartele puhkama. Hilinenud elu sündroom on väga õudne asi! Tema võib muutuda teie jaoks kohutavaks kriisiks, kui tunne, et parimad aastad on raisatud, ei lahene minutigi. Kasutamata võimalused panevad teid muretsema küna möödunud aastaid kahetsema. Saage aru, millest olete nii kaua unistanud. Õppige tantsima, langevarjuga hüppama, lõõgastuma eksootilistes riikides. Täidetud soovid rõõmustavad ja rõõmustavad teid suuresti.
3. samm
Ärge lubage negatiivseid mõtteid vanaduse ja haiguste kohta. Mõelge kõigepealt oma tervisele. Jätke aktiivset eluviisi, loobudes oma halbadest harjumustest. Lõppude lõpuks peate olema valmis vanaduse vastu seisma. Mine sportima. See võib kõlada tühisena, kuid sellel on tohutult sügav tähendus. Inertsist üle saades ja rõõmustades oma väikestest võitudest oma keha üle, taanduvad kurvad mõtted. Keskealise kriisi üleelamine on võimalik ilma kaotusteta! Ela iga päev, hinda oma elu iga hetke. Hoolitse oma elu ja enda kvaliteedi eest ning siis ei vii ükski kriis sind vangistuses.
