Mis Kasu On Vestlustest õppetööna

Sisukord:

Mis Kasu On Vestlustest õppetööna
Mis Kasu On Vestlustest õppetööna

Video: Mis Kasu On Vestlustest õppetööna

Video: Mis Kasu On Vestlustest õppetööna
Video: Christian Veske: "Mis kasu on meestel võrdõiguslikkusest?" 2024, Mai
Anonim

Vestlus on üks inimese teadvuse kujundamise meetodeid. Selle eesmärk võib olla tervikliku ideesüsteemi loomine õigete ja valede, üksikisiku õiguste ja kohustuste, käitumisnormide ja -reeglite jms kohta.

Mis kasu on vestlustest õppetööna
Mis kasu on vestlustest õppetööna

Juhised

Samm 1

Vestlus kui verbaalne õppemeetod nõuab nii õpetaja kui õpilase hoolikat ettevalmistust. Õpetaja, kellel ei ole tõstatatud küsimuses laialdast eruditsiooni ja piisavalt head suunitlust, ei suuda vestlust piisavalt läbi viia. Teema valimisel tuleb arvestada asjaoluga, et see peaks olema õpilase jaoks tõeliselt problemaatiline, eluliselt tähtis. Teabe esitamisel peab koolitaja järgima loogika ja järjepidevuse nõudeid. Samal ajal ei tohiks vestlusstiil olla liiga kuiv, soovitatakse sisuliselt emotsionaalset edasiandmist.

2. samm

Koolitajal on oluline luua tingimused, et laps saaks ausalt väljendada oma vaateid sellele või teisele probleemile. On vaja austada mis tahes seisukohti, kuid samas mitte lubada alandamist ja naeruvääristamist. Tänu sellele õpib laps olema salliv teiste inimeste arvamuse suhtes.

3. samm

Õpetaja ei tohiks panna õpilasele valmis järeldusi tegema, vaid aitama tal neid ise teha. Selleks tuleb õpilasi õpetada mõtlema, analüüsima, fakte võrdlema.

4. samm

Vestluse ajal on asjakohane kasutada näidismeetodit. Kõigepealt töötab õpetaja ise nõutava käitumise eeskujuna. Seetõttu on oluline, et õpetaja isiksus oleks pädev, inimlik ja nõudlik inimene. Laps kopeerib märkimisväärse täiskasvanu käitumist, mis tähendab, et ta taastab õpetajale iseloomulikud reaktsioonid.

5. samm

Nooremate õpilastega harivates vestlustes kasutage soovitust tõhusalt. See meetod nõuab eripedagoogilise tehnika valdamist, nimelt oskust emotsionaalselt ja enesekindlalt õpilasele teatavat nõuet edastada. Seda tehnoloogiat soovitatakse kasutada algkooli laste enesehinnangu parandamiseks.

6. samm

Vestluse ajal saab kasutada ka otseseid ja kaudseid nõudeid. Esimesed sisaldavad käsku, käsku, juhiseid, keeldu. Sellised juhised vajavad viivitamatut rakendamist ja neid kasutatakse tõsistes harivates vestlustes. Teine sisaldab nõuandeid, taotlusi, tingimusi, vihjeid. Need nõuded on pehmemat laadi ja põhinevad õpilasega sõlmitud kokkuleppel.

7. samm

Väärib märkimist, et õpetaja autoriteedil on haridusprotsessis oluline roll. Vestlust pidades peab õpetaja mõistma, et õpilane seda tõesti vajab. Peamine roll on kasvataja õiglusel, see tähendab teo asjaolude hoolikal uurimisel, õpilase motivatsioonil teatud tegevuseks.

Soovitan: