Inimestevahelised suhted pole täielikud ilma lahkarvamuste ja konfliktsituatsioonideta. Võimalust konfliktsituatsioone lahendada nimetatakse konfliktide haldamiseks. Konflikti pädev juhtimine võib viia probleemi lahendamiseni ja kogu konfliktsituatsiooni leevendamiseni.
Juhised
Samm 1
Inimeste olemasolevad temperamendi, vaatenurga, väärtuste erinevused toovad sageli kaasa huvide kokkupõrkeid ja vastuolusid nende vahel. Oluline on meeles pidada, et konfliktiolukorras on inimese käitumiseks palju võimalusi. Seetõttu sõltub konfliktsituatsiooni tulemus selles oleva inimese käitumisstrateegiast.
2. samm
Kõige soodsam väljapääs konfliktist on kompromiss. Sellises olukorras leiavad pooled lahenduse vastastikuste järeleandmiste kaudu. Reeglina on mõlemad osalejad huvitatud olukorra rahumeelsest lahendamisest, seetõttu annavad nad sõbralike suhete säilitamiseks üksteisele järele.
3. samm
Parim järgmine võimalus konfliktsituatsiooni lahendamiseks on koostöö. Sellise käitumisstrateegia abil püüavad pooled leida vastastikku kasulikke tingimusi, mille korral konflikti põhjus ammenduks. Seega otsivad konflikti osapooled lahendust, mis rahuldaks mõlema konfliktiosalise huve. See konflikti lahendamine on konstruktiivne, sest lõppkokkuvõttes lakkab konflikt osapoolte vahel olemast.
4. samm
Vastupidi, olukorda konfliktis, kus inimene väljendab avalikult ja negatiivselt oma seisukohta, nõuab oma huve, keeldub teise inimese arvamust kuulamast, nimetatakse rivaalitsemiseks. Väärib märkimist, et konflikti ühe poole selline käitumine tõotab tahtlikult kahetsusväärset tulemust. Sellist konfliktiolukorda on võimalik lahendada tingimusel, et üks konflikti osapool otsustab loovutada oma huvid teisele.
5. samm
Konfliktiolukorras on üsna tavaline käitumine, kui üks osapooltest püüab välkleigist kõrvale hiilida, loobudes oma seisukohast teise poolega läbirääkimisi pidamata. Seda käitumist nimetatakse vältimiseks, kuid see meetod pole konfliktsituatsioonis parim käitumine. Sest konflikti põhjust ei arutata ja probleemi ei lahendata.
6. samm
Sageli on olukord, kus üks pool kohaneb teise huvidega. Selline pool muudab oma vaatenurka, loobub oma seisukohtadest, ohverdades sageli iseenda huvid. Seda käitumisstrateegiat nimetatakse kohanemiseks. Pole raske arvata, et sellises olukorras rikutakse konflikti ühe osapoole huve, mistõttu pole see inimkäitumise võimalus konfliktis optimaalne.
