Paanika tabab inimest täiesti ootamatult. Alustades nagu välk selgest taevast, avaldub see mitmesuguste sümptomitena: pearinglus, hingamisraskused, nõrkus, higi, kätlemine, kahvatus, desorientatsioon, ärevus ja kohutav surmahirm. Krambid ilmnevad kodus, poes või teel tööle ja lõpevad mõne sekundi pärast, jättes teid laastatuks. Korduvad krambid võivad muutuda tõsiseks haiguseks. Mida teha, et enam kunagi sellisesse olukorda sattuda?
Juhised
Samm 1
Võtke tõsiselt paanika kõige esimesi ilminguid: ootamatu põhjendamatu hirm, mis inimest haarab, võib muutuda tema pidevaks kaaslaseks, mis viib depressiooni ja enesetapuni. Kui seda probleemi kohe ei lahendata, võib häire muutuda krooniliseks.
2. samm
Niipea, kui tunnete, et kogete paanikahoogu, alustage sügavat hingamist, veendes samas, et muretsemiseks pole põhjust, et hirm möödub peagi. Proovige end häirida laulmise, sõbraga rääkimise või mis tahes füüsilise tegevusega.
3. samm
Paanikahood on ravitavad, seega pöörduge kindlasti spetsialisti poole. Tuleb välja mõelda, mis viib selliste häireteni: ravimite kõrvaltoime või kilpnäärme talitlushäire, tüsistused pärast anesteesiat või midagi muud. Uimastiravi ja psühhoteraapia annavad positiivse efekti ka väga tõsistel juhtudel.
4. samm
Õppige oma reaktsioone juhtima. Tehke kindlaks stressi põhjused ja proovige neile erinevalt reageerida. Registreeruge joogatundidesse, õppige sügavat hingamist ja lõõgastumist. Tegelege igasuguse füüsilise tegevusega. Joo vähem alkoholi, teed ja kohvi.
5. samm
Jälgige oma dieeti ja unerežiimi. Võtke närvisüsteemi tugevdamiseks vitamiine B.
