Vaevalt leiate inimest, kes pole kunagi pisiasjade pärast ärritunud. Nad ajasid mind metroosse, laps puistas mänguasju laiali, mees ei pesnud tema järel nõusid - ja nüüd on teie tuju juba rikutud. Et sellised väikesed asjad ei mürgitaks teie elu, peate õppima, kuidas oma ärrituvusega toime tulla.
Juhised
Samm 1
Õppige inimesi aktsepteerima sellistena, nagu nad on. Pidage meeles, et isegi kõige lähedasemad inimesed ei pea täielikult vastama teie ootustele ja ideedele nende kohta. Ole teistele alandav, andesta neile väiksemad vead ja vead.
2. samm
Kui tunned, et hakkad tüütama, pöörake tähelepanu millelegi muule. Näiteks loe kümneni või aita ennast vestluskaaslaselt vaikselt kõrge seinaga. Abi on ka harjumusest otsida kõiges positiivset. Mees ei pesnud nõusid? Kuid ta on hea pereisa ja hooliv isa ning need omadused kaaluvad üles tema väiksemad vead.
3. samm
Vältige olukordi, mis teid tavaliselt ärritavad. Kui raiskate igal hommikul võtmete otsimisel väärtuslikke minuteid, siis laske neil kombeks panna need alati samasse kohta. Kas rikute oma meeleolu igapäevaste ühistranspordisõiduga? Püüdke seda tipptunnil mitte kasutada, leppige tööandjaga kokku, et ta tuleb tööle veidi varem või hiljem. Samuti piirake suhtlemist inimestega, kes teile ei meeldi.
4. samm
Külastage oma arsti ja kontrollige oma tervist. Ärrituvust ja pahameelt võivad põhjustada näiteks probleemid kilpnäärmega. Pöörake oma kehale piisavalt tähelepanu: magage vähemalt 8 tundi, veetke rohkem aega õues, treenige regulaarselt, proovige süüa rohkem köögivilju ja puuvilju ning piirake alkoholi tarbimist.
5. samm
Analüüsige, kas kõik sobib teie elus. Võib-olla on teie ärrituvuse põhjuseks rahulolematus iseenda või oma elu vastu, vastuolud soovide ja võimalike võimaluste vahel. Sellisel juhul ei saa te ärrituvusega tegeleda ilma põhiprobleemi lahendamata. Sellises olukorras tasub külastada kvalifitseeritud psühholoogi või psühhoterapeudi.
