Normaalse tervise tagamiseks peab inimene suhtlema mitte ainult üksikute inimestega, vaid ka kogu ühiskonnaga tervikuna. Nii et inimene samastab ennast konkreetse rühmaga ja võtab ühiskonnas kindla positsiooni.
Ühiskonnas kõrgema positsiooni hõivamiseks moodustab indiviid teadmised oma positsioonist, mis on motiveeriv tegur. Kuid see pole kõigil juhtudel nii. Mõnikord käitub inimene ühiskonna seisukohast valesti. Seda käitumist nimetatakse asotsiaalseks.
Lääne psühholoogias eristatakse indiviidi ebaõige sotsiaalse arengu eriliiki. Meie psühholoogias pole see ametlikult aktsepteeritud. Kuid nii lääne kui ka meie psühholoogia mõistes "asotsiaalne käitumine" tähendavad sama.
Mis on asotsiaalne käitumine
Asotsiaalne käitumine - käitumine, mida iseloomustab otsene või varjatud agressioon ja vaenulikkus ühiskonna teiste liikmete suhtes. See vaenulikkus avaldub erineval määral. Mõnel juhul saab seda väljendada ainult sotsiaalsete reeglite mõningate rikkumistega, mõnel juhul võib selline käitumine ühiskonnale tõsist kahju tekitada.
Lääne-Euroopas ja USA-s diagnoositakse seda käitumist alates kolmest eluaastast. See avaldub näiteks siis, kui erilise sadismiga laps lemmikloomi piinab.
Asotsiaalse käitumise tüübid
Asotsiaalne käitumine võib olla kas varjatud või avalik. Koolieas avaldub avatud asotsiaalne käitumine sageli teiste laste verbaalse väärkohtlemise vormis või kaklustes klassikaaslastega. Varjatud vorm võib avalduda varguse, vandalismi ja süütamise vormis.
Noorukieas on tüdrukud ebasotsiaalse käitumise suhtes vähem altid kui poisid. Kuid neid iseloomustavad selle manifestatsiooni keerukamad vormid. Näiteks võivad nad provotseerida poiste agressiooni üksteise suhtes või korraldada teiste tüdrukute kollektiivset kiusamist. Tugeva soo esindajad on altimad oma asotsiaalse käitumise sotsiaalsele avaldumisele ja füüsilisele agressioonile.
Asotsiaalse käitumise põhjused
Sageli on asotsiaalse käitumise teke põhjustatud perekonna segadustest ja ebatervislikest suhetest vanematega. Sageli protestivad lapsed alateadlikult nende peredes väljakujunenud aluste ja reeglite vastu. Pärast väljastpoolt kiusamist või konfliktses olukorras osalemist võivad sellised lapsed oma lemmikloomade või nooremate vendade ja õdede suhtes agressiivsust üles näidata.
Asotsiaalse käitumisega tegelemine
Selleks, et päästa laps asotsiaalse käitumise eest ja anda talle võimalus ühiskonda tavaliselt integreeruda, tuleb ta viia psühholoogi juurde. See spetsialist õpetab last meeskonnas olles viha juhtima, enda ja teiste emotsioone ära tundma ning kompromisslahendusi leidma. Paranemisprotsessi mõjutavad positiivselt grupiseansid.
Täiskasvanute jaoks on sellise käitumise tunnustest vabanemiseks lisaks psühholoogile paljudel juhtudel vaja impulsiivse käitumise ilmingute sageduse vähendamiseks kasutada ravimiteraapiat.
