Alkohol, isegi minimaalsetes kogustes, mõjutab inimese käitumist kindlalt. On stereotüüp, et julgus, emantsipatsioon või agressioon peavad ilmnema. See pole aga päris tõsi. Tegelikult võivad alkoholis sisalduvad ained põhjustada mitte ainult nalja ega ülbusust, vaid ka melanhooliat ja depressiooni.
Julguse põhjused
Enamik alkoholi tarvitavaid inimesi muudab oma käitumist dramaatiliselt. Tundub, et neil pole absoluutselt mingit hirmu. Seetõttu on purjus inimeste kaklused väga levinud. Isegi väike sündmus võib põhjustada agressiooni.
Spetsialistid tuvastavad mitu erikategooriasse kuuluvate kodanike kategooriat. Agressiivsus toimub peamiselt kroonilistel alkohoolikutel, teatud vaimuhaiguste all kannatavatel ja pikka aega depressioonis olnud inimestel.
Paljudele tuttav olukord, kus pärast alkoholi tarvitamist on raske juhtunud sündmusi meenutada, on tõsine haigus, mida meditsiinis nimetatakse Korsakovi tõveks.
Lühikeseks ajaks inimkehasse sisenev alkohol levib maost kogu kehas, sattudes ajusse ja avaldades kesknärvisüsteemile kahjulikku mõju. Eksperdid on tõestanud, et kui tarbite 100 g alkohoolset jooki, surevad mitu tuhat närvirakku. Tõsise mürgituse korral väheneb inimese aju järk-järgult, kõik refleksid ja intelligentsus on suures osas häiritud. Alkoholiga kaasnev julgus on vaimne häire. Aju pole lihtsalt võimeline toimingutele, nende tagajärgedele "mõtlema" ja olukordi adekvaatselt hindama.
Teadlased on tõestanud, et alkoholi liigtarbimine põhjustab aju toksilisust. Selle mõju tõttu toimub inimese kui inimese järkjärguline degradeerumine. Sellise protsessi tagajärg võib olla nii kontrollimatu agressioon kui ka soov oma elu enesetapuga lõpetada.
Legendi järgi istutas Jumal Deonis esmalt viinapuu linnu luusse, seejärel lõvi ja eesli. Alkohol muudab inimese kõigepealt "naljakaks linnuks", seejärel "kartmatuks lõviks" ja seejärel "rumalaks eesliks".
Inimese alkoholiga kokkupuutumise etapid
Inimese alkoholijoobes käitumine võib üsna lühikese aja jooksul mitu korda muutuda. Esiteks ilmub kehas elujõud ja julgus. See on tingitud peamiselt etüülalkoholi toimest. Minimaalsetes kogustes suudab see aine inimest vabastada väsimuse, valu tundest ja anda nn kerguse.
Teises etapis tungivad alkoholi komponendid veresoontesse ja hakkavad aju suunas aktiivselt liikuma. Sel hetkel tekib inimkehas adrenaliiniga sarnane komponent. See tegur saab mitte ainult julguse, vaid ka agressiooni põhjuseks. Inimene püüab igati tähelepanu keskpunktis olla, ta kuuleb helisid selgemini ja on äärmiselt lõdvestunud olekus.
Kolmas etapp on protest. Igasugused kommentaarid või kriitika joobes inimese suunas tekitavad temas raevuhoogu. Aju on sel hetkel nn hüpnoosiseisundis. Närvisüsteemi töö on häiritud, mis põhjustab tundlikkuse peaaegu täielikku puudumist.
Alkoholiga kokkupuutumise viimane etapp on teadlikkus nende tegevusest. Tuleb märkida, et sellist hetke esineb harva. See sõltub ainult inimese elu individuaalsetest teguritest.
