Inimene on oma olemuselt sotsiaalne ja elab omalaadses ringis. Muidugi on inimesi, kes ei vaja suhtlemist teiste inimestega ja nad püüavad igal võimalusel üksi jääda. Kuid selliseid inimesi on vähe. Enamik vajab endiselt suhtlemist ja kogeb tõelist vaimset ebamugavust, kui sellest ei piisa.
Juhised
Samm 1
Paljud inimesed kannatavad ja kogevad valusaid seisundeid, kui neile ei pöörata piisavalt tähelepanu. Reeglina kogevad sellist suhtlusdefitsiiti need, kellel on madala enesehinnangu, erinevate komplekside ja häbelikkuse tõttu halvasti arenenud suhtlemisoskus. Sellist defitsiiti võib pidada kunstlikuks, tegelikult sõltub see inimesest endast. Kui tal endaga tööd tehes õnnestub end vabastada ja omandada suhtlemisoskus, siis temast suhtlemist ei puudu.
2. samm
Muidugi on meie aja reaalsusega seotud objektiivsed põhjused. Suhtlemise puudumist võivad kogeda megapoli elanikud, kellel lihtsalt pole selleks füüsiliselt piisavalt aega. Kui inimene veedab 3-4 tundi päevas vaid selleks, et pääseda töökohale või minna toidupoodi, pole tal enam aega mitte ainult sõpradega vestelda, vaid ka kolleegide ja pereliikmetega vestelda. Suure tööstuskeskuse kurnav elurütm ei jäta inimesele ei jõudu ega soovi, seetõttu muutub tavaline inimlik suhtlus defitsiidiks.
3. samm
Mõnikord satub inimene talle võõrasse elupaika, kus tal pole lihtsalt kedagi, kellega sõna olla. Kui ka see keskkond on vaenulik, siis on ta sunnitud endasse tagasi tõmbuma. Kui need, kes teda ümbritsevad, ei taha ega saa aru ega kuule, mida ta ütleb, või ta ise ei taha ülejäänut mõista, siis suhtlus ei toimi.
4. samm
Suhtlemise puudumist võib kogeda inimene, kelle käitumine ja elustiil seab teised tema vastu. Kui ta on vihane, kade ja omakasupüüdlik, kui ta tegi lähedastele lähedastele palju vaeva, siis pole üllatav, et varem või hiljem võib ta jääda üksi. Suhtlemine loob inimeste vahelise suhte, ühendab neid, kuid kui nad ei soovi teiega ühendust võtta ja ühineda, siis olete pehmelt öeldes sunnitud kogema suhtlemise puudumist.
