Mõtlemise arengust on kirjutatud sadu raamatuid, need õpetavad mõtlema positiivselt, loovalt ja ulatuslikult. Kuid sellest, mis on mõtlemine, pole palju kirjutatud. Mõtlemise tüüpidest ja seadustest, selle eripäradest erinevas vanuses kirjutatakse palju, kuid protsessi enda olemust mainitakse harva.
Juhised
Samm 1
Ümbritseva maailma tajumine on sügavalt subjektiivne, igal inimesel on oma, seotud nii tema isiksuse omadustega kui ka teiste inimestega suhtlemise kogemusega. Pärast sündmuse minevikku minekut võib see jätta teadvusse esindatuse ehk pildi.
Mõtlemine on protsess, mis toimib piltide-esituste, aga ka keerukamate koosseisude, nagu mõisted ja hinnangud, peas. Mõiste on objekti suuliselt sõnastatud idee ja kohtuotsus on ühe mõiste määratlemise tulemus teise kaudu.
2. samm
Mõtlemine on protsess, mis loob mitmesuguseid seoseid ideede, kontseptsioonide ja hinnangute vahel. See protsess on ühine kõigile inimestele, isegi vaimse alaarenguga inimestele. Võimalus samal ajal silmas pidada paljusid mõisteid ja seoseid ning oskus eristada peent erinevusi objektide ja nähtuste vahel eristab kõrge intelligentsusega inimesi madalama tasemega isikutest.
3. samm
Mõtlemiseks on omane välja tuua kõige olulisem, põhilisem ja ignoreerida paljusid detaile. Kogemuste ja üldistuse põhjal teeb inimene järeldused ümbritseva maailma omaduste kohta ning omandab võime ennustada ja järeldusi teha, see on seotud mõtlemistõe mõistega. Tõeline mõtlemine on tegelikkusele adekvaatne, see tähendab, et see võimaldab inimesel, ilma konkreetse olukorra kõigi tunnuste eelneva teadmiseta, teha üldteadmistel põhinevaid järeldusi ja järeldusi. Kui need järeldused osutuvad tõeks, nimetatakse sellist mõtlemist tõeks. Näitena võib tuua Sherlock Holmesi järeldused. See on kirjanduskangelane, kuid tal oli ka tõeline prototüüp. Kuigi selliseid näiteid on elus väga harva ja tavaliselt peavad inimesed leppima teatud hulga vigadega.
4. samm
Teine mõiste on mõtlemise korrektsus, see tähendab võime, oskus töötada mõistete ja hinnangutega vastavalt loogikaseadustele. Enamik inimesi tunnetab loogikaseadusi instinktiivselt ega tee loogilisi vigu. Õige mõtlemine ei anna aga alati tõeseid tulemusi, enamasti on see tingitud algandmete ebatäpsusest või nende puudulikkusest. Lõppude lõpuks on maailm palju keerulisem kui probleemiraamat loogikas.
