Unistamine on võib-olla üks salapärasemaid nähtusi, mis inimmõistusele pähe tuleb. Hypnos (iidne unelmate sõnumitooja) või tema poeg Morpheus teeb seda kõikjal ja kellega. Mõni usub, et unenäod on peenest maailmast saadetud impulsid, teised püüavad neis näha tulevikku. Maailmakuulus psühhoterapeut Z. Freud suutis luua terve teaduse, mis põhineb ainult unistuste tõlgendamisel. Miks me unistame?
Juhised
Samm 1
Uni on kahte tüüpi: REM-uni ja NREM-uni. Kõik algab aeglase lainega unest, mis hõlmab 4 etappi.
Esimeses etapis toimub uinumine. Meenutage seda tunnet, kui olete uinumise äärel, mingis poolunes, mille võib terava algusega katkestada. Sel ajal lihastoonus väheneb.
Teist etappi iseloomustab madal uni ja see võtab suurema osa kogu uneajast. Pulss aeglustub ja kehatemperatuur langeb. Lisaks väheneb lihaste aktiivsus veelgi.
Kolmas ja neljas etapp on sügava une aeg. Sel perioodil saab keha vajaliku osa füüsilisest unest. Lihastes toimub verevool, suureneb kasvuhormooni tootmine jne.
Pärast REM-une faasi lõppu tekib REM-uni. Sellise une ajal on silmalaugude all silmade kiire liikumine, vererõhu tõus, suurenenud aju verevool, samuti ebaregulaarne pulss ja ebaühtlane hingamine. Just selles etapis näeb inimene unenägusid.
2. samm
REM-une funktsionaalsust ei mõisteta siiani täielikult. Ameerika teadlased usuvad, et see on vajalik mällu salvestatud teabe korrastamiseks. Katsete põhjal on tõestatud, et inimese ärkveloleku ajal saadud närviimpulsid reprodutseeritakse ajus unes seitse korda kiiremini. See päeva jooksul saadud muljete reprodutseerimine on vajalik mälestuste moodustamiseks. See tähendab, et kogu teave kirjutatakse justkui ümber lühiajalisest mälust pikaajaliseks meediumiks.
3. samm
20. sajandi alguses hakati teadusmaailmas rääkima sellest, et ärkveloleku ajal kuhjuvad inimkehasse sellised keemilised ühendid nagu süsinikdioksiid, piimhape ja kolesterool. Une ajal need ained hajuvad, mõjutades aju nii, et see tekitab unenägude prognoose.
4. samm
Teise teooria kohaselt on unenäod aju taaskäivitamiseks. Teisisõnu, unenäod aitavad ajul vabaneda ebavajalikust teabest ja korralikult töötada. Vastasel juhul ei oleks aju ebaõnnestumiseks aeglustunud.
5. samm
Teine võimalik unenägude tekkimise seletus on ebakorrektne elektriline aktiivsus. Ligikaudu iga 90 minuti järel aktiveeritakse ajutüvi ja see hakkab saatma kontrollimatuid elektrilisi impulsse. Vahepeal tabab neid analüütiliste protsesside eest vastutav esiaju, kes püüab mõtestada ebaselgeid signaale. See analüüs avaldub unistuste kujul.
6. samm
On ebatõenäoline, et keegi vaidleks tõsiasjaga, et uni on otseselt seotud nii avalduvate kui varjatud emotsioonide, hirmude, soovidega. Samal ajal saab unenägusid asetada mis tahes teguritele, mis mõjutavad magava inimese tajuorganeid. Nendest teguritest sõltuvalt muutub unistuste plaan pidevalt. Igaüks, kes läheb tühja kõhuga magama, näeb tõenäoliselt unes toitu. Kui magaval inimesel on külm, otsib ta unes soojust ja lohutust. Ja inimene, kes magab käega pikali, unistab selgelt, et tema käes on haav, lõige või midagi hullemat.
