Iga sõda on tõsine tragöödia. Lõppude lõpuks viib iga relvastatud konflikt, isegi lühiajaline ja tähtsusetu, inimohvriteni ja hävitamiseni. Mida me saame öelda nende juhtumite kohta, kui sõda tõmbab oma verisele orbiidile sadu tuhandeid või isegi miljoneid inimesi. Lisaks sellele, et sõda võtab inimelud ja muudab paljud inimesed invaliidideks, on sellel veel üks kurb omadus: see muudab inimese psüühikat, harjumusi, väärtussüsteemi. Ja need muutused võivad olla väga negatiivsed.
Juhised
Samm 1
Rahuajal peetakse inimelu kõige kõrgemaks väärtuseks. Pole juhus, et enamiku riikide õigusaktid ei näe surmanuhtlust ette isegi kõige ohtlikumate kurjategijate jaoks. Kuid sõjas langeb inimelu väärtus peaaegu nulli.
2. samm
Iga inimene, kes satub lahingutsooni (pealegi, mitte ainult sõdur või miilits, vaid isegi tsiviilisik), peab mõistma, et ta võib igal hetkel surra, sekundeerida või olla invaliid. See on iseenesest katsumus isegi julgele, reserveeritud ja tugeva tahtega inimesele. Kui lisada inimlik loomulik hirm plahvatavate pommide ja kestade ees, šokk surnud ja rikutud kehade nägemisel, tugev füüsiline ja närviline koormus, mis võib kesta kaua, pole üllatav, et sõjas viibivate inimeste psüühika mitte püsti seista. Ja isegi kaua pärast sõja lõppu võivad selle osalejad olla altid motiveerimata agressioonile, ebapiisavale reageerimisele pealtnäha kahjututele sõnadele ja toimingutele. Sellised inimesed vajavad spetsialisti abi, kuna nende emotsioonidega on väga raske toime tulla.
3. samm
Igasugune sõda karastab inimest ja see on loomulik nähtus. Kuid sageli võtab kibestumine äärmuslikke, eemaletõukavaid vorme. Eriti oskusliku propaganda taustal, kus relvakonflikti vastaskülge on kujutatud peaaegu vihaga. Siis ilmnevad tahtliku ja põhjendamatu julmuse ilmingud ja seda mitte ainult lahingus (mis on iseenesest julm), vaid ka pärast seda - näiteks vangide vastumeetmete juhtumid.
4. samm
Sõjas olles hakkab isegi õrn ja lahke inimene väga kiiresti kuuletuma võimsale enesealalhoiuinstinktile, mis võib teda tõugata mitte kõige väärikamatele (pehmelt öeldes) tegudele. Samas pole harvad juhud, kus sõjategevuses osalejad näitavad üles mõistlikku inimlikkust nii vaenlase kui ka tsiviilisikute suhtes. See tähendab, et sõda halastamatu avameelsusega paljastab inimese tõelise olemuse.
5. samm
Iga relvastatud konflikt tekitab sellise negatiivse nähtuse nagu rüüstamine, see tähendab relvade ähvardusel võõra vara vägivaldne omistamine lahingutsoonis. See on tõsine probleem, mis võib õõnestada distsipliini ja muuta armee relvastatud jõukuks. Seetõttu karistatakse sõjaaja seaduste kohaselt röövellikke karmilt kuni eeskujuliku surmanuhtluseni.
