Stress on keha reaktsioon muutustele. Isegi positiivsed muutused põhjustavad muret: uus töökoht, kauaoodatud kohtumine. Kuid tavaliselt tähendavad nad stressist rääkides raskusi ja šokki. Krooniline või intensiivne stress mõjutab negatiivselt tervist, suhteid ja emotsionaalset heaolu.
Stressiga on lihtsam toime tulla, kui see õigeaegselt välja arvutada. Kui see on teadvustatud, saab stressi leevendamiseks kasutada lihtsaid strateegiaid, enne kui olukord endast välja läheb.
Levinud sümptomid:
- ärritus, väsimus;
- peavalud, unustamine, keskendumisprobleemid;
- seedehäired - kõhuvalu, kõhukinnisus, kõhulahtisus;
- lihaspinge - valu seljas, kaelas;
- unetus;
- kõrge vererõhk, kiire pulss.
Sümptomite päritolu väljaselgitamiseks on oluline jälgida oma käitumist. Näiteks ülesöömine päeva lõpus või küünte näksimine pärast ülemusega kohtumist. Põhjuse teadmine lihtsustab probleemi lahendamist.
Kui olukord ei nõua spetsialisti sekkumist, siis aitab stressiga toime tulla lihtne harjutus.
"Progresseeruv lihaste lõõgastus"
Meele lõõgastamiseks on vaja õppida aeglaselt ja järk-järgult pingutama ning seejärel kordamööda kõigi rühmade lihaseid. Lihasrühma pinge püsib 5-10 sekundit. Kui tunnete valu või ebamugavust, jätke need lihased vahele. Kasulik on hoida harjutuse ajal silmad kinni ja visualiseerida lõdvestuslaine. Ära hoia hinge kinni. Võite töötada alates peast ja laskudes jalgadele või vastupidi - lihaspingete järjekord peaks olema loomulik. Harjutust saab teha kas mugavas toolis istudes või diivanil lamades. Kui mõte hakkab rändama, tuleks see tuua tagasi visualiseerimise juurde.
Ägeda, kuid mitte kroonilise või intensiivse stressi leevendamiseks võite ka 10 minutit teha korduvaid tegevusi.
Stressi leevendamise viisid:
1. Käi duši all.
2. Tehke kaela massaaž.
3. Pigistage väike pall, lööge jalgpallipalli või kallistage padi.
4. Loe aeglaselt 100-ni ja tagasi.
5. Pange kirja 10 asja, mille eest olete tänulik.
6. Koostage murede loetelu ja määrake, mida saab nüüd teha.
7. Mängige lemmikloomadega.
8. Mediteeri.
9. Tehke venitusi või mitu joogapoosi.
10. Jalutage, hüppenöör.
11. Tantsige või kuulake oma lemmikmuusikat.
12. Kududa, voolida, joonistada, maalida.
13. Koguge lilli, lehti, käbisid, kastaneid või kestasid.
14. Istu päikese käes, tee teed.
Seda kõike saab teha lühikese aja jooksul ja naasta oma igapäevase rutiini juurde. Isiklikest eelistustest lähtuvalt on vaja valida sobivad meetodid, midagi lisada või maha visata, koostada oma nimekiri ja kasutada regulaarselt stressivastast strateegiat. Pidev harjutamine muudab tegevused automaatseks, mis ei lase stressil kuhjuda, koguneda ja muutuda destruktiivseks stressitüübiks.
