Hoolimata asjaolust, et inimene on lapsepõlvest saadik olnud kontaktis välismaailmaga, võib ta tulevikus kokku puutuda sotsiaalse keskkonnaga suhtlemise probleemiga. Tehke vahet probleemidel, mis vajavad ravi, ja probleemidel, mis mõnikord tekivad ühiskonnaga suheldes.
Teatud raskuste hulka kuuluvad:
1. Võimetus kaitsta oma huve, olles samal ajal täiesti õige.
2. Võimetus väljendada tundeid partneri suhtes.
3. Raskused huvitava isikuga kontakti loomisel ja sotsiaalsete suhete loomise võimatus.
4. Hirm vestluse osapoole vastuväidete ja pahameele pärast taotluse saamist.
Paljud inimesed, kellel on sotsiaalses maailmas suhtlemisega probleeme, kardavad kohtumõistmist. Tavaliselt unistavad salaja juhtideks saamisest just need isikud ja neil on tõesti tugevad juhiomadused. Kuna nad ei suuda oma mõtteid ja emotsioone väljendada, ei õnnestu neil kunagi, kuigi neil on selleks kõik vajalik. Hall hiire mask aitab neil püsida rahulikus emotsionaalses kestas. Inimese ebakindlus võib olla tingitud ka asjaolust, et ta ei suuda eristada vestluskaaslase kõne toone. Pideva arusaamatuse tagajärjel kogunevad lahendamata probleemid ja negatiivsed emotsioonid.
Enesekindluse saavutamiseks peate suhtlema võõrastega nii tihti kui võimalik. See võib olla vaid paar fraasi, mis visatakse taksojuhi või müüja juurde poest. Oma huvide kaitsmise õppimine peaks algama väikesest. Kogemus toob enesekindlust. Suhtlemisel ei tohiks te keskenduda oma sisemistele kogemustele, sest see häirib vestluspartneri emotsioonide ja näoilmete mõistmist, mis tähendab, et see ei luba tal suhtlemisest huvitatud olla.
Välissuhtluse ja sisedialoogi mõisted ei saa üksteisega kaasas käia. Tavaliselt järgnevad need protsessid üksteisele. Seetõttu aitab vestluspartneri käitumisele keskendumine elava dialoogi ajal vältida psühholoogilisi probleeme.
Psühholoogilises praktikas on tõestatud reegel. Seal öeldakse, et inimene ei ole kellelegi midagi võlgu ja peab elama oma moraalsete põhimõtete järgi, mitte teiste hinnangute põhjal. Enesekriitika peaks olema mõõdukas ja eneseviha ei tohiks üldse olla. Arenenud süütunne ei aita kõrgeid saavutusi, vaid vastupidi, surub enesearengu idu maha. Ausus iseenda vastu aitab saada välismaailmaga suhtlemisel enesekindlamaks ja vastavalt sellele ka edukaks inimeseks.
