Suhtlemine on keeruline ja mitmetahuline protsess, mis kujuneb ühistegevuse tulemusena ja hõlmab teabevahetust. Sotsiaalse tegevusena tagab suhtlus inimeste sellise suhtluse, milles on võimalik nende ühine tegevus ja isiklike vajaduste rahuldamine.
Suhtluse väärtus inimeste jaoks
Suhtlemisoskus on iga inimese jaoks hädavajalik. Teiste üksikisikutega suhtlemise käigus moodustuvad käitumismudelid, millest saab seejärel inimese peamine kreedo. Suhtlemise käigus lihvitakse enesehinnangut, mõtlemist ja analüüsivõimet. Iga inimene on pidevalt sisedialoogis iseendaga - see on ka suhtlemise tagajärg.
Sotsiaalse tegevusena aitab suhtlemine levitada levinud käitumistüüpi. Niisiis omandab inimene arenenud inimestega suheldes kasulikke teadmisi ja oskusi. Mõne aja pärast muutub ta ise arenenud isiksuseks ja annab oma kogemuse teistele edasi. See järjepidevus on ühiskonna sotsiaalse ja psühholoogilise tervise tuum.
Väike ühiskonnakodanik suhtleb ümbritsevate inimestega algul mitteverbaalse suhtluse abil - see on esimene ja seetõttu üks olulisemaid sotsiaalse tegevuse liike. Suhtluse kaudu saab laps enda kui inimese arenguks vajalikku teavet. Seejärel, kui laps saab kaheks või kolmeks aastaseks, hakkab ta tegelema objektile suunatud tegevusega, mis on ka sotsiaalse arengu oluline etapp.
Suhtlustüübid ja nende roll
Kõik suhtlustüübid on ümbritseva ühiskonnaga suhtlemise olulised etapid, need mõjutavad oluliselt inimese sotsiaal-psühholoogilist arengut. Isikliku suhtlemise ülesanne on kujundada inimese harjumused, iseloomujooned, huvid, anda talle ettekujutus moraalinormidest ja määrata kindlaks eluprioriteedid.
Materiaalne suhtlus võimaldab inimesel saada vajalikke vaimse ja materiaalse kultuuri esemeid. See viib individuaalse isikliku arenguni. Motiveeriv suhtlus on inimese jaoks tugevuse ning uute oskuste ja huvide allikaks. See suurendab indiviidi psühhoenergeetilist potentsiaali ja see omakorda aitab kaasa tema sotsiaalsele arengule.
Esimene inimesele kättesaadav suhtlusviis on mitteverbaalne suhtlus. Juba enne, kui laps räägib, on ta võimeline inimestevahelisteks kontaktideks ja seega toimub tema sotsialiseerumine. Igasuguse suhtlemisviisi roll on inimese jaoks äärmiselt oluline, sest ilma suhtlemiseta teiste ühiskonnaliikmetega ei saa ta inimeseks saada ja viib tegelikult loomaelu. Seda on tõestanud mitmed sotsiaalsed katsed, mille käigus uuriti suhtlemisvõimet erinevas vanuses ja erinevate sotsiaalsete kogemustega inimestel.