Aeg-ajalt võivad teid külastada rasketest eluoludest tingitud kurbus, kurbus. Sellised tingimused ei vaja erilist ravi. Tuleb vaid üle vaadata oma ellusuhtumine, valida õige käitumisstrateegia ja probleemid võivad kaduda, võttes kaasa negatiivseid emotsioone. Erinevalt tavapärasest stressist ja väiksematest muredest elus ei kao depressioon aja jooksul ilma spetsialisti abita. Seetõttu on oluline see varakult diagnoosida ja võtta vajalikud meetmed.
Varased depressiooni tunnused
Eluhuvi täielik kadumine, soovimatus hommikul üles tõusta võib tähendada, et inimesel on depressioon. Selline suure pahameelega inimene töötab tööl, teeb jõuga tavalisi asju ja langeb lihtsalt uimasusse ega tee midagi.
Haiguse füsioloogiliste tunnuste hulgas tuleb märkida une ja söögiisu häireid. Pealegi nii ühes kui ka teises suunas. Inimene võib kannatada unetuse käes või vastupidi, tunda kogu aeg unisust. Mõnikord ei söö depressioonis olev inimene peaaegu mitte midagi ja unustab söömisvajaduse, ei tunne nälga ning muudel juhtudel sööb ta liiga palju ja sageli, justkui midagi seest kinni haaraks.
Isegi kui inimene oli varem aktiivse eluviisiga, saabub depressiooni tekkimisega füüsiline apaatia. Inimese liikumine muutub aeglaseks ja kiirustamatuks. Üldiselt püüab inimene liikuda võimalikult vähe.
Tööl ja koolis tekivad esimesed probleemid. Lõppude lõpuks on inimesel, isegi väga edukal, kiiresti õppival ja arukal depressiooniseisundil, raskeks millelegi keskenduda ja lihtsate harjumuspäraste toimingute tegemine. Mälu ja võime sidusalt ja loogiliselt mõelda halvenevad.
Depressioonis olev inimene üritab jääda üksi ja anduda oma süngetele mõtetele. Erinevalt tavapärasest bluusist ei aita sellises seisundis ei muutused elus, jalutuskäigud ega sõbrad. Täpsemalt öeldes ehk aitaksid. Kuid indiviid ei näe neis mingit tähendust ja jääb samasse olekusse.
Depressioonis inimesel pole ei soovi ega jõudu oma elu kuidagi muuta. Ta ei näe mõtet tarbetute kehaliigutuste tegemisel. Ümbritsev maailm ei huvita teda. Teistega suhtlemine muutub koormaks.
Depressioon kaugelearenenud staadiumis
Aja jooksul süveneb depressiivne seisund. Inimene lõpetab enda eest hoolitsemise, ei jälgi oma välimust. Hügieenitoodete unarusse jätmine ja vähemalt mingisugune toidukultuur on hilisemas staadiumis depressiooni tunnused.
Indiviid muutub tahtejõuliseks. Ta on ükskõikne tema ümber toimuva suhtes, isegi kui sündmused mõjutavad otseselt tema elu. Inimesel pole soove, stiimuleid, motiive. Ta on pooleldi elus ja näib olevat unes.
Kui selle seisundi alguses võiks inimesel olla mõtteid, kuidas depressioonist vabaneda, siis hiljem lakkab inimese mõistus haigusele vastu. Hakkavad ilmnema enesetapumõtted. Sellises seisundis on lihtsalt vaja spetsialisti - psühholoogi või psühhiaatri - abi.
