Nõuetekohane käitumine on sotsiaalpsühholoogias üks levinumaid termineid. Seda kasutatakse olukordade tähistamiseks, kui inimene loobub oma arvamusest, oma individuaalsusest, et teistele meeldida.
Konformaalse käitumise iseloomustus
Konformaalse käitumise põhiolemus on inimese soov jäljendada kõiges teisi. Reeglina kehtib see isegi olukordade kohta, kus rühm on vastu võtnud käitumisstandardid, mis on vastuolus üldtunnustatud normidega. Näiteks võib koolilaps, jäljendades oma klassikaaslaste rühma, hakata suitsetama, solvata nooremaid või lubada muid ühiskonna poolt hukka mõistetud tegevusi. Ta võtab täielikult vastu oma peamises suhtlusringkonnas olevate inimeste elustiili ning loobub oma harjumustest ja maitsetest. Nõuetekohane käitumine avaldub eriti selgelt siis, kui inimene muudab oma välimust, sealhulgas riideid ja soengut, et olla teiste sarnane, isegi kui uus välimus on tema maitsega vastuolus.
Nõuetekohasel käitumisel võib olla mitu põhjust. Enamasti valivad selle ise inimesed, kes ei taha probleemidega silmitsi seista. Nad püüavad saavutada autoriteeti või vähemalt kaitsta end teiste hukkamõistu eest, kohanedes kõiges nende järgi ja alludes täielikult teiste arvamusele. On aga ka teine võimalus: inimene saab mingi eesmärgi saavutamiseks kohaneda, kuuletuda rühma reeglitele.
Vastavat käitumist peetakse üldiselt vastuvõetavaks ainult siis, kui see aitab inimesel vabaneda sõltuvustest ja omadustest, nõustudes õige enamuse arvamusega. Üldiselt on kõige edukam variant kasutada ainult mõningaid konformse käitumise elemente tingimusel, et inimene säilitab oma individuaalsuse. See võimaldab tal jääda iseendaks ja samal ajal säilitada head suhted teistega.
Konformne käitumine
Konformaalset käitumist on kahte peamist tüüpi - sisemine ja väline. Esimesel juhul räägime olukordadest, kui inimene võtab rühma arvamuse enda arvamuse jaoks. Teises järgib ta ainult väliselt teatud ühiskonnas omaksvõetud raamistikke - näiteks kasutab ta riideid, mida on kombeks kanda, järgib erilist etiketti.
Samuti on veel kolm konformse käitumise tüüpi. Esimene on alistumine, kui inimene täidab nõudeid ainult väliselt ja grupi mõju talle piirdub ühe konkreetse olukorraga. Teine on samastumine, kui inimesed hakkavad muutuma teiste sarnaseks, järgivad rangelt käitumisreegleid ja ootavad seda teistelt. Kolmas on internaliseerimine, s.t. inimese ja grupi esindajate väärtuste, maitsete, eelistuste süsteemi täielik kokkulangevus.
