Mõiste "piirsituatsioon" mõtles välja saksa filosoof Karl Jaspers. Ta on eksistentsialismi esindajate jaoks üks olulisemaid mõisteid - suund, mille üheks rajajaks oli Jaspers.
Millised olukorrad on piiripealsed
Piiriolukorda seostatakse alati väga tugeva stressi ja tõsise ohuga elule. Selle võib tekitada valdav süütunne, väga tugev stress, tõsise surmaohuga seotud sündmus. Tüüpiline näide on õnnetus või kohutav õnnetus, kus inimene jääb imekombel ellu, või hetk enne enesetappu, mis ei toimunud või ei õnnestunud.
Piiriolukorda võib seostada ka tugeva surmahirmuga. Näiteks sõja ajal teavad inimesed, et võivad igal hetkel surra ja see põhjustab neile tõsist stressi.
Piiriolukorra üheks tunnuseks on see, et inimkeha mobiliseerib selle ilmnemisel kõik oma ressursid. Sellega kaasneb tugev adrenaliinilaks ja tunnete maksimaalne süvenemine, milleks inimesed üldiselt võimelised on. See seisund võib põhjustada tõsiseid psühholoogilisi traumasid, millest hiljem osutub keeruliseks vabaneda.
Mis juhtub, kui inimene on piirisituatsioonis
Piirisituatsioon vabastab paljust, sealhulgas üldtunnustatud normidest, stereotüüpidest, mittevajalikest mõtetest, konventsioonidest. Selles leides heidab inimene kõrvale kõik, mis takistab tal ellu jääda, ja see võimaldab tal kogeda erilist kogemust „puhtast“arusaamast endast ja olemisest.
Piirilises olukorras keelduvad inimesed isegi sellest, mis nende keha kinnitab. Nad suudavad näidata jõudu ja vastupidavust, mis igapäevaelus tundub võimatu, ainult teie jääte ellu või päästate teisi.
Eksistentsialismi filosoofia kohaselt mõistab inimene piirsituatsioonis olles ühtäkki, et kuni selle hetkeni ümbritses teda illusoorne maailm, kuid nüüd oli ta näost näkku tõelise elu ja väga reaalse surmaga. Sellisel juhul on sündmuste arendamiseks mitu võimalust. Mõni inimene ei suuda toime tulla psühholoogilise traumaga, mille on põhjustanud stress ja vastandumine "olemise tõele". See võib põhjustada tõsiseid vaimseid häireid või isegi surma. Teised tunnistavad igapäevaelu valet ja illusoorset olemust ning hülgavad selle, valides lahingu või surma. Teised kaotavad elu mõtte ja soovi seda otsida, neljandad aga vastupidi. On ka inimesi, kes sellistes olukordades mõistavad, et nende kutsumus on kaitsta teisi ja muuta ümbritsevate inimeste elu kõige kõrgemaks väärtuseks, mille nimel tasub võidelda.