Kuidas Uskuda Maailma, Isegi Kui Maailma Pole

Sisukord:

Kuidas Uskuda Maailma, Isegi Kui Maailma Pole
Kuidas Uskuda Maailma, Isegi Kui Maailma Pole

Video: Kuidas Uskuda Maailma, Isegi Kui Maailma Pole

Video: Kuidas Uskuda Maailma, Isegi Kui Maailma Pole
Video: ВЕТРЕНЫЙ 65 СЕРИЯ РУССКАЯ ОЗВУЧКА (Фрагмент №1) Hercai 65.Bölüm 1.Fragman 2024, Mai
Anonim

Tõenäoliselt teavad vähesed, et grupi populaarse laulu "Külalised tulevikust" sõnade taga ei peitu mitte ainult laulusõnad ja emotsionaalne intensiivsus, vaid ka umbes kolm sajandit tuntud filosoofiline suundumus, mis eitab filmi objektiivset olemasolu. ümbritsevas maailmas.

Kuidas uskuda maailma, isegi kui maailma pole
Kuidas uskuda maailma, isegi kui maailma pole

Juhised

Samm 1

Solipsism on filosoofiline kontseptsioon, mis põhineb inimese individuaalse teadvuse aktsepteerimisel ainsa ja kahtlemata reaalsusena. Igale inimesele otse ligipääsetav on tema enda teadvus koos aistingutega, mida võib tekitada ka teadvus, ainus, mille kohta iga inimene võib öelda, et see on tõesti olemas. Sellest hoolimata saab inimene nn objektiivse maailma ilmingud omaenda aistingutest, mis on moodustatud viiest meelest, mille tajumise usaldusväärsust ei saa üheselt tõestada. Siiani pole tõendeid reaalsuse objektiivse olemasolu kohta väljaspool mõtlevat subjekti.

2. samm

Tegelikult on solipsism psühholoogia ja filosoofia ristumiskohas. Maailmataju subjektiivsuse sügav mõistmine võib tekitada muutusi indiviidi psühholoogias ja tema sotsiaalses käitumises. Paljude inimeste jaoks jääb selline lihtne tõde (see tundub neile, kes sellest aru said, lihtsana) kättesaamatuks lihtsalt seetõttu, et sellele mõtlevad vähesed. Üks suurepäraseid näiteid solipsismi kirjeldamisest moodsas kirjanduses on V. Pelevini lugu "Vera Pavlovna üheksas unistus". Selles saate lugeda, kuidas muutub objektiivselt eksisteeriva maailma puudumise kohta tõde sügavalt omaks võtnud inimese psühholoogia.

3. samm

Kuid äärmuslikus ilmingus võib solipsism olla isekuse ja egotsentrismi alus. Psühholoogiliselt muutub seda tüüpi maailmavaade lähedaseks individualismile, mis rõhutab isiksuse ülimat tähtsust ja tunnistab põhimõtet, et toetutakse ainult iseendale. Sellise äärmusliku individualismi psühholoogia massiline levik kutsub esile eranditult tarbijate suhtumist teistesse inimestesse ja tsivilisatsiooni eeliseid, mida Lääne kultuur tänapäeval aktiivselt propageerib.

4. samm

Lühinägelik oleks solipsismi pidada siiski vaid filosoofilise mõtte negatiivseks nähtuseks. Kui tajutud maailma subjektiivsusest aru saanud inimene on lakanud sõltumast nn välistest teguritest ja teistest inimestest, siis jääb talle elu jooksul teha vaid oma teadvuse ja isikliku olemuse mõistmine individuaalsus. Ja selles mõttes osutub solipsismile lähedaseks veel üks filosoofiline suund, zen-budism. Zen on viis mõista oma hinge soove ja näha oma olemust, tunda, milleks hing sündis. Erinevalt solipsismist on zen-budismil ülim eesmärk. See on valgustatuse saavutamine kannatustest vabanemise kaudu. Sellele aitab kaasa meele rahunemine, vabanemine jäikadest põhimõtetest ja kiindumustest.

5. samm

Võimalik, et olete valgustusele üks samm lähemal, kui saate teistele kätt plaksutades demonstreerida.

Soovitan: