Raske on leida inimest, kes ei peaks oma elu jooksul saama ühegi konflikti osaliseks. Suhete selgitamine sugulaste, kolleegide, kõrvalseisjatega - kuidas muuta see protsess vähem dramaatiliseks ja võimalikult tõhusaks?
Juhised
Samm 1
Konflikt on huvide kokkupõrge. Et mõista, miks ja kuidas see tekkis, tuleb proovida taastada sellele eelnenud sündmused, olukorda peas uuesti mängida. Enne kui proovite teisi veenda, et teil on õigus, peate mõtlema, milline lahendus sobib kõigile osapooltele. Millega nad on valmis arvestama ja mis kategooriliselt tagasi lükatakse. Lähtudes oma huvidest ja neid selgelt tuvastades, võite juba hakata konflikti teiste osapooltega lahkhelisid kõrvaldama. Lõppude lõpuks tekivad need siis, kui inimestel on mis tahes küsimuses vastupidised seisukohad, kuigi nad on sunnitud tegutsema kollektiivselt.
2. samm
Konfliktid tekivad harva sinimust. Reeglina eelneb sellele mingisugune isiklike suhete või ärikoostöö ajalugu. Samal ajal nimetatakse mõnikord spontaanselt tekkivaid tülisid praktiliselt võõraste inimeste vahel, kelle huvid võivad üsna ootamatult ristuda, mõnikord nimetatakse konfliktideks.
3. samm
Kahjuks leidub ka inimesi, kellel on "konflikt" iseloom. Nad kaotavad suurema tõenäosusega meele, näidates kannatamatust kellegi teise vaatenurga suhtes ja võivad sageli vestluskaaslasi provotseerida. Emotsioonid välja visanud, tunnevad sellised inimesed end tavaliselt üsna rahulolevana. Oluline on arvestada konflikti osapoolte iseloomu ja temperamendi omadustega. Näiteks iseloomustab koleerilisi inimesi emotsioonide vägivaldne avaldumine ja näitus. Samas eristavad selliseid inimesi kiire nutikus. Pärast mõnda aega ootamist saate nendega juba rahulikus õhkkonnas probleemide lahendamise võimalusi arutada.
4. samm
Olukord on teine, kui konflikti osapooled asuvad hierarhilise redeli erinevatel tasanditel. Näiteks kui ülemus on minevikus mitu korda teinud skandaali näiliselt sinisest, siis tasub edaspidi mõelda, mida saaks teha, et välistada selliste juhtumite kordumise võimalus. Kui konfliktil pole objektiivseid põhjuseid ja te ei saa muuta oma suhtumist juhtkonna käitumisse, peaksite paraku mõtlema uue töö otsimisele. Liiga konfliktialdaste ülemuste tõttu ei tohiks te niigi keerulise tänapäevase, stressirohke elu tingimustes oma närvisüsteemi täiendava stressiga kokku puutuda.
5. samm
Paradoksaalsel kombel võivad paljude ekspertide sõnul konfliktid olla kasulikud. Kui proovite konflikti tekkimist hoolikalt analüüsida, võite hankida palju väga kasulikku teavet. Selle teabe abil on peres töökeskkonna loomine või suhtlemine lihtsam. Selleks peate lihtsalt mõistma, millised olid osalejate eesmärgid, millised sündmused olid konflikti katalüsaatoriks, milline oli osapoolte huvide kokkupõrge. Vähemalt nendele põhiküsimustele vastates saate tulevikus pädevalt üles ehitada oma käitumist ja suhteid ümbritsevate inimestega, et vältida konfliktsituatsioonide kordumist.
