Enesekontseptsioon on inimese kõigi enda kohta käivate ideede kogu. Need on suhtumine iseendasse: minapilt, enesehinnang ja potentsiaalne käitumuslik reaktsioon neile.
Juhised
Samm 1
I kujutis on enda idee teistega võrdlemise põhjal, samas kui inimene on veendunud oma ideede tõesuses. Tegelikult ei saa kõik omistatud omadused objektiivselt eksisteerida. Mõne neist võivad väljakutse esitada ka teised inimesed.
2. samm
Isegi objektiivsetest füsioloogilistest andmetest saab abi minapildi kujundamisel. Üks inimene jääb oma pikkusega rahule, teine tundub enda jaoks liiga lühike. Need erinevused tajus tekivad konkreetse sotsiaalse keskkonna stereotüüpidest.
3. samm
Inimese minapildi põhjal moodustub üks või teine enesehinnang, millel on teatud emotsionaalne värvus. Minapilt ja enesehinnang kutsuvad koos esile erinevaid käitumismustreid. Kui inimene peab ennast välimuselt atraktiivseks ja igavaks, hoiab ta sellest kinni ja ootab ühiskonnas enda suhtes negatiivseid reaktsioone.
4. samm
Enesekontseptsioon aitab kaasa sisemise harmoonia saavutamisele, sest igasugune lahknevus sisemaailmaga tekitab ebamugavust. Kui uus kogemus ei ole olemasolevaga vastuolus, on see kaasatud ka mina-kontseptsiooni. Kui tekib konflikt, ei aktsepteerita uusi teadmisi.
5. samm
Enesekontseptsiooni prisma kaudu tajub inimene kõiki elusündmusi. Ta tekitab ka tema ootusi tema suhtes. Need ootused aitavad kaasa teatud käitumise rakendamisele. Negatiivne mina-kontseptsioon saab alaväärsuskompleksi aluseks, positiivne aga seondub enese aktsepteerimise ja austusega.
6. samm
Enesekontseptsioon pole täielikult realiseeritud, seal on ka teadvustamatu osa. Seda osa saab inimene realiseerida käitumise kaudu. Enesekontseptsioon annab tavaliselt kõigile inimtegevustele ühise tunnuse ja seda suunda võib märgata.
7. samm
Inimene võrdleb oma käitumist pidevalt olemasoleva mina-kontseptsiooniga, mis aitab kaasa käitumise reguleerimisele. Kui käitumist ei saa mingil põhjusel reguleerida ja see on minakäsitlusega vastuolus, põhjustab see kannatusi. Inimene kogeb süütunnet, häbi, viha, pahameelt.
8. samm
Muidugi ei põhjusta iga ebakõla nii tõsist ebamugavust. Ainult inimese jaoks oluliste enesemõistmise hetkede kinnitamata jätmine. Oluline on saavutada tasakaal: nõrk enesemõiste muudab inimese selgrootuks, jäik minamõiste võib viia psühhosomaatiliste haigusteni.
9. samm
Madala enesehinnanguga inimeste puhul ilmneb käitumise ja enesemõistmise mittevastavus pidevalt, harmooniat on neil väga raske saavutada. Sellisel juhul on vajalik spetsialisti abi. On hädavajalik töötada madala enesehinnangu kallal, vastasel juhul kannatab vaimne tervis varem või hiljem.
