"Last on vaja õpetada, kui ta üle pingi lamab, aga kui ta pikali lamab, on juba hilja!" Mõned inimesed on seda rahvatarkust kuulnud, kuid mitte kõik ei mõtle selle tähendusele. Kuid see sisaldab meie esivanemate sajandeid vana kogemust, kes märkasid, et inimese iseloom kujuneb reeglina lapsepõlves.
Kuidas ja millal iseloom kujuneb
Enamik eksperte usub, et iseloomu alused pannakse enne 2. eluaastat. Seda mõjutab suuresti last ümbritsev sotsiaalne keskkond ehk tema vahetu keskkond (vanemad, vanavanemad, teised sugulased ja lähedased peresõbrad, kes sageli majas käivad). Just nende mõju all, järgides nende toodud näiteid, hakkab laps ennast inimesena realiseerima, teeb lubatu piiride kohta järeldusi.
Väga olulist rolli mängib ka lapse arengutase, tema psüühika seisund. Lõppude lõpuks sõltub see, kuidas inimene reageerib mis tahes mõjudele, välised stiimulid aju töö iseärasustest. Ja sellistel reaktsioonidel on suur mõju konkreetsete iseloomuomaduste kujunemisele.
5-6-aastaselt saab iseloomu laotud aluseid oluliselt täiendada või kohandada. See juhtub siis, kui laps saab targemaks ja kogenumaks, saab rohkem teada ümbritsevast maailmast, suhtleb ja mängib teiste lastega. Olulist rolli mängib ka tema perekonnas vastu võetud preemiate ja karistuste süsteem. Enne lapse elu kooliastme algust saab iseloomu täiendada selliste äriliste ja suhtlemisomadustega nagu seltskondlikkus, püsivus ja täpsus. See on muidugi võimalik ja vastupidine võimalus, kui lapsel on raske eakaaslastega suhelda, kuid nad ei saa õpetada teda täpseks.
Kooli ajal kujunevad emotsionaalse-tahtelise sfääriga seotud iseloomujooned. Laps satub tegelikult teise maailma, on silmitsi vajadusega järgida distsipliini, piirata oma soove. See võib nii tema iseloomu juba väljakujunenud jooni kinnistada kui ka hävitada, sõltuvalt tahtejõust ning moraalsest ja psühholoogilisest olukorrast õppeasutuses.
Kooli lõpetamise ajaks, 16–17-aastaselt, on inimese iseloom valdavas enamuses juhtudest juba täielikult välja kujunenud.
Kas iseloomuomadused võivad muutuda 25–30 aasta pärast
Juba väljakujunenud iseloomu on äärmiselt keeruline radikaalselt muuta. Kuid see sobib kindlasti teatud kohandusteks. Näiteks ajavahemikus 20–30 aastat kogevad mõned inimesed selliste omaduste „silumist“nagu maksimalism, impulsiivsus, agressiivsus ning rohkem avaldub ratsionalism, vaoshoitus, vastutus. Pärast 30. eluaastat väheneb iseloomuomaduste isegi väikeste muutuste tõenäosus dramaatiliselt.
