Paljud arstid ja teadlased on aastaid rääkinud depressiivse meeleolu ohtudest. Ja iga kord kõlavad nende sõnavõttudes uued faktid. Siin ei ole küsimus mitte ainult enda, vaid ka ümbritsevate inimeste kahjustamise tõenäosuses.
Pettumust valmistav statistika
Maailma Terviseorganisatsiooni teadlaste sõnul on depressioon ohtlikum kui astma, stenokardia, artriit ja diabeet kokku. Sellel on hävitav mõju inimestevahelistele suhetele, inimese füüsilisele seisundile ja rahalisele seisundile.
Depressiooniga patsientide peamine oht on väga tugev melanhoolia ja meeleheide, mille haripunktis on nad võimelised isegi enesetappu tegema. See on eriti ilmne väljendunud ärevustundega patsientidel. Teadlaste sõnul üritab depressiivse meeleolu tõttu maailmas umbes 15 inimest päevas enesetappu. On täiesti loomulik, et seda haigust peetakse endiselt ainsaks haigusseisundiks, millega kaasneb nii suur hulk ootamatuid surmajuhtumeid. Sellise olukorra vältimiseks on vaja depressioon varakult välja selgitada ja võtta selle raviks vajalikud meetmed.
Ameerika teadlaste sõnul suureneb depressiooni all kannatavatel inimestel Parkinsoni tõve tekkimise oht kolm korda ja hulgiskleroosi tõenäosus viis korda.
Lisaks ei suuda depressiooni all kannatavad inimesed lõigata kasu tervislikust eluviisist, millel on kasulik mõju inimese kehale. Teadlased jõudsid järeldusele, et depressioon viib mõõduka alkoholitarbimise ja füüsilise koormuse põhjustatud põletikuvastase toime vähenemiseni. See on veel üks depressioonioht, mis mõjutab praegu umbes ühte kümnest inimesest kogu maailmas.
Kahju teistele
Depressioon mitte ainult ei kahjusta inimese elukvaliteeti uskumatult, vaid on ka juhtumeid, kus kirglikus seisundis patsiendid sooritavad ebaseaduslikke tegevusi teiste inimeste vastu. Kõige silmatorkavam näide sellises olukorras on teise inimese mõrv depressioonis ja sellele järgnenud enesetapp.
Neid nähtusi on mitu varianti. Üks neist on imiku tapmine tema sünnitusjärgse depressiooni all kannatava ema poolt. Teine on nende vanemate mõrv teismelise poolt. See juhtub tavaliselt peredes, kus lapsi pekstakse ja kiusatakse, seoses sellega otsustab laps astuda meeleheitliku sammu. See võib hõlmata ka pereliikmete ja teiste inimeste massilist hävitamist, millele järgneb enesetapp.
