Koolilaste loova mõtlemise kujundamine on üks alghariduse ülesandeid. Mida täiuslikumalt on lapse võimed arenenud, seda kiiremini ja paremini suudab ta kohaneda kaasaegse elu tingimustega.
B. Elkonini vanusperiodisatsiooni kohaselt on tavaks algkooliealistena mõista 7–11-aastaseid lapsi. Seda vanust iseloomustab kõrgemate vaimsete funktsioonide rohke areng. Selle arengus on kõige olulisem mõtlemine. Statistika kohaselt on pärast eelkooli lõpetamist vanemate tähelepanu järsult vähenenud laste loomingulise mõtlemise kujundamisele.
Erinevad ringid ja sektsioonid aitavad laste võimeid edendada. Kuid see pole ainus väljapääs olukorrast. Perel on lapse arengus tohutu roll. Laste ja vanemate ühine tegevus ei motiveeri mitte ainult lapse tunnetuslikku huvi, vaid tugevdab ka emotsionaalseid sidemeid.
Loomingulise mõtlemise arendamiseks on palju võimalusi: visuaalne tegevus, konstrueerimine, modelleerimine, katsete reprodutseerimine. Loovust saab väljendada mitmesugustes tegevustes. See võib hõlmata nii pere hommikusöögi ettevalmistamist, fotokollaaži loomist, ebatavalise kostüümi õmblemist kui ka isiklike kruntide muru kaunistamist.
Tuleb meeles pidada, et loov mõtlemine on isiksuse arengu üks võimsamaid tegureid, määrab inimese valmisoleku muutuda ja ühiskonna poolt kehtestatud stereotüüpidest loobuda.
