Nirvana on budismi ja mõnede džainismi, brahmanismi ja hinduismi valdkondade keskne kontseptsioon, jäädes samas määratlemata.
Juhised
Samm 1
Sanskriti keeles on "nirvana" hääbumas, hääbumas ning esimesel ega teisel tähendusel pole negatiivseid varjundeid. Nirvana on igasuguse inimeksistentsi lõppeesmärk, mis väljendub kannatuste - dukkha, kiindumuste - dosha, uuestisünd - samsara ja "karmaseaduste" mõju alt väljajätmises. Nirvana jaguneb upadashashaks - inimeste kirgede ja apupadhasheshade väljasuremiseks - iseenda olemise lakkamiseks (parinirvana).
2. samm
Nirvana on "ülla kaheksakordse tee" tulemus, mis on Buddha õpetuste peamine sisu: - õige vaade; - õige mõtlemine; - õige kõne; - õiged tegevused; - õige elustiil; - õige tähelepanu; - õige meditatsioon.
3. samm
Nirvaana saavutamine on võimalik alles pärast mõtete, tunnete ja tajude (nirodha) täielikku tagasilükkamist ja nende protsesside täielikku lõpetamist. Klassikaline budism peab seda võimalikuks ainult budistlikule munkale või Buddhale endale.
4. samm
Nirvaanasse jõudnud inimese edasist olemasolu ei saa määratleda meile kättesaadavate terminitega, kuid seda saab intuitiivselt mõista negatiivsete kirjelduste kaudu - seda, kes on saavutanud nirvaana, ei saa nimetada: - olemasolevaks - - olematuks; - samaaegselt olemasolevaks ja olematu; - olematu.
5. samm
Seega on nirvaana määratletud järgmiselt: - pole sündinud; - ei ole toodetud; - pole loodud; - pole ühendatud, seda iseloomustab ainult kiindumuste, püüdluste ja illusioonide puudumine. Nirvaana võrreldamatus määrab selle kirjeldamatu.
6. samm
Mahayana toetajate hilisemates töödes tõlgendatakse nirvaanat järgmiselt: - olematu, kuna seda ei saa hävitada ja see ei allu lagunemisele, sellel pole ilmset põhjust ja sellel on oma olemus (nihsvabhava); olematu eeldab eksistentsi olemasolu ega ole sõltumatu; - pole mõlemad, kuna sellel ei ole üksteist välistavaid tunnuseid, s.t. on põhimõtteliselt samsarast eristamatu ja saab sellisena asjade tõeliseks olemuseks.
